fbpx

Kuidas kujuneb riiete hind?

Saime eelmisel nädalal kätte uue partii meriinokangast ning pidin raske südamega tõstma ka meriinotoodete hinda. Mõtlesin, et kirjutan veidi sellest, kuidas kujuneb päriselt riiete hind ja miks ühte või teist asja just sellise hinnaga müüakse.

Ma usun, et kõik, kes on sattunud kunagi kangapoodi, teavad umbkaudu kangaste hinda. Näiteks võib olenevalt kvaliteedist ja kogusest saada puuvillase kanga kätte vahemikus 3-10 eurot meeter. Kvaliteetsemad ja unikaalsemad kangad maksavad muidugi veel rohkem. Meriinokangad tihti ka üle 20 euro meeter.

Kui tegemist on väikeste kogustega, mille pood on saanud suurtootja ülejääkidest, siis võibki näkata ja saada päris ägedaid ja odavaid kangaid. Meie, väikepartiide tootjana, selliseid ülejääke kunagi osta ei saa, sest esiteks on nende kogused liiga väiksed, teiseks on selliste kangaste kvaliteet väga kõikuv. Seepärast ostame meie omakorda just vastupidi rohkem, et saada natuke odavamalt. Tavaliselt ostame kangast 50-100 meetri kaupa. 

Oleme ostnud valmismustreid aga kuna oleme mitu korda leidnud samasugust kangast hiljem mõne teise Eesti brändi toodetel, siis oleme otsustanud edasipidi võimalikult palju teha originaalmustriga kangaid. See tähendab, et meil on kusntnik (Alisa Vasina kohta vaata siit), kellelt tellime mustrid. Esmalt ta maalib mustri, siis teeb arvutis sobivaks ning siis prinditakse see välismaal, sest Eestist sellist sobivat võimalust veel leidnud ei ole. 

Keskeltläbi saab ühest meetrist paar naiste toppi või laste pükste ja pluusi komplekti. Lisaks materjalile kujundab toote hinda ka õmblemine. Käsitöö gruppides pakutakse mõnikord imearmsaid lasteriideid, kus tegija tihti väga palju oma tööd ja aega polegi arvestanud. Meil on aga palgaline õmbleja, kelle pealt tasume korralikult kõiki makse.

Samuti tuleb toodetele lisada pesu-, suurus- ning ka logosildid. Veel peab arvestama toote hinna sisse seadmete kulu ning elektri. Ja lõpetuseks käibemaks. Kõikidest teie ostudest maksame meie 20% riigile.

Kõik varem loetletud kulud on rõivatootmise otsekulud. Kaudseid kulusid on samuti ridamisi, näiteks tuleb tasuda tavaliselt veel ruumide rent ja muud kommunaalkulud, reklaamikulud, e-poe halduskulud, maksete vastuvõtmise kulud, saatmiskulud (pakend, kleepsud) ja edasimüüjate kasutamise puhul tuleb arvestada veel sellega, et nende osa on tavaliselt vähemalt 30%. Ja kui sa ei ole hobiõmbleja ja sul on ettevõte, siis tahad ju ka ise palka saada.

Kindlasti tekib nii mõnelgi küsimus, et aga kuidas siis suurfimad ja- ketid saavad pakkuda oluliselt odavamaid tooteid. Sellel on lihtne põhjus. Nad tellivad nii kanga kui õmblemise Aasiast. Seal ei ole tootmisele selliseid karme nõudmisi nagu meil Euroopas. Julgen öelda, et üsna suur osa sealsest toodangust valmib inimese tervist ning keskkonda kahjustavalt. Ja selle arvelt tulebki odavam hind. Sest kui meie ostame ainuüksi kangast kallimalt kui odavketi valmistoode, siis peab ju kuskil midagi valesti olema. 

Aga antud postituse mõte ei olnud hinnata kellegi ostuharjumusi, vaid lihtsalt selgitada, miks Eesti tooted, sealhulgas ka meie toodang, on müügil just selliste hindadega. Ja ühtlasi tänada neid kliente, kes eelistavad võimalusel Eesti toodangut. Teid on õnneks aina rohkem! Aitäh Teile!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

SULGE
Add to cart